Tallinna Tehnikaülikool

Peaaegu pool Eesti töötlevast tööstusest on seotud erinevatest materjalidest toodete valmistamisega. Materjalitehnoloogia bakalaureuseõpe valmistab ette spetsialiste ja tehnolooge. Magistri- ja doktoriõppe lõpetajatest tulevad tugevad erialaspetsialistid tööstusele ja teadlased ülikoolide uurimisrühmadesse, laboritesse või hoopis õppejõududeks. 

Materjal on väga lai mõiste. Võib öelda, et enam-vähem kõik inimese tehtu on valmistatud mõnest materjalist või vormitud materjaliks – olgu tegu puidu, metalli, keraamika, tekstiili, polümeermaterjalide või optoelektrooniliste materjalidega. Materjalitehnoloogia juhib süvitsi kõikidesse neisse materjalidesse – ent mitte ainult! Ennekõike tegeleb materjaliõpetus ja –tehnoloogia uute materjalide ja nende valmistamise tehnoloogiate arendamisega aga ka juba kasutatud materjalide ringlussevõtuga. Materjalide uuesti kasutamise eesmärk on leida häid praktikaid, mis ühendaksid materjalide tootmise kestliku mõtteviisiga. Häid, lausa maailmaparandavaid vastuseid ja lahendusi ootavad järgmised küsimused: 

  • kuidas toota ja töödelda materjale keskkonnakahjudeta?
  • kuidas muuta mineraalsed ja orgaanilised jäätmed kasulikuks materjaliks?
  • kuidas asendada fossiilsetel maavaradel põhinevad plastid bioplastidega?
  • kuidas kasvatada kodumaise puidu potentsiaali ehitus- ja sisustusmaterjalidena?
  • kuidas aitavad materjalid koguda ja talletada keskkonnasõbralikult energiat?
  • kuidas „targad“ materjalid meid toetavad ja kaitsevad? 

Eriala sisu

Kolmeaastase õppe vältel saad ülevaate kaasaegse elukeskkonna põhilistest materjalidest (puit, plastid, tekstiil, metalsed materjalid, funktsionaalsed materjalid, komposiidid, mineraalid) ja nende tehnoloogiatest. Omandad teadmised, kuidas neid materjale 21. sajandil rakendada, millised on nende valmistamise ja töötlemise võtted ning millisel viisil neid materjale keskkonda säästvalt kasutada. Lisaks annab õppekava ka ettevalmistuse tootearendusprojektide läbiviimiseks, tootmise kavandamiseks ja keskkonnaprobleemide ennetamiseks.

Projektipõhine õpe võimaldab sul rakendada ja kinnistada teadmisi, mis ületavad üksikute õppeainete vahelisi piire. Suur osa õppest on praktiline, et saaksid teoorias õpitut päriselus kohe järele proovida. Näiteks on sul võimalik disainida toodet erinevate õppeainete kaudu, valmistada arvutipõhiselt toote tööjoonised ja teha lõpuks tehnoloogialaboris või partnerettevõttes valmis prototüüp. Samuti saad viia oma praktika, materjalitehnoloogia-alase projekti ja lõputöö läbi ettevõtluse baasil, mis võimaldab kindlustada pärast lõpetamist erialase töökoha. 

Sinu kasutuses on tipptasemel laborid, millega saad juba nüüd virtuaaltuuri vahendusel tutvuda: 

Õppekava muudab eriti kasulikuks ja ainulaadseks see, et ei keskenduta ainult ühele materjaliklassile, vaid käsitletakse laiemalt elukeskkonnamaterjalide valdkonda. Baasteadmiste põhjal saad ise valida, millise materjali tehnoloogiale soovid rohkem keskenduda. Õppimise käigus omandatud mitmekülgsed teadmised ja oskused võimaldavad kombineerida nutikalt erinevaid materjale ning luua täiesti uudsete omadustega tooteid.

Tutvu materjalitehnoloogia õppekava täisversiooniga

Miks õppida just TalTechis?

TalTech on ainus Eesti kõrgkool, kus on võimalik õppida terviklikult tundma olulisemaid elukeskkonnamaterjale ja nende töötlemise tehnoloogiaid. Ülikoolist saab kaasa tuleviku ettevõtluses hädavajalike valdkondade praktilised teadmised: me käsitleme disaini ja tootearendust, mehhatroonikat, materjalide keskkonnamõju, säästvat tootmist ja taaskasutust. Pealegi ühendab TalTechi õppetöö auditooriumi ja labori - meie jaoks on teooria ja praktika omavahel otseselt seotud. Selline seotus annab tudengile võimaluse arendada välja erinevaid materjale ja tooteid, muuta ideed kombatavaks. Seetõttu pole küsimus ainult materjalide ja tehnoloogiate heas tundmises, vaid ka nende innovaatilises, jätkusuutlikus ja praktilises kasutamises. 

Leia meid Facebookist

Leia meid Instagramist

Tutvu eriala kodulehega

Tulevik

Eriala tulevikuväljavaated

Lisaks sellele, et pakkuda harjumuspäraseid tooteid, on tuleviku spetsialistide ja materjaliteadlaste ees kaks suurt väljakutset.

Esiteks: Kuidas tagada taastumatute maavarade vähenemise ja keskkondlike probleemide süvenemise taustal materjalide keskkonnasäästlik tootmine, kasutus ja taaskasutus? Kuigi materjalid ja neist valmistatud tooted on meie elu lahutamatu osa, ei saa materjalide valmistamiseks vajaliku tooraine kasutamise praegune ülikiire tempo enam pikalt jätkuda.

Teiseks: Kuidas valmistada erinevaid kaasaegseid materjale ja tehnoloogilisi võimalusi kombineerides uusi, nutikaid ning kõrgema lisandväärtusega tooteid? Väikeriigina ei saa me võistelda masstootjate ega masstoodanguga. Seega vajab meie tööstus eriliste omadustega innovaatilisi tooteid.

Nutikatest toodetest ja tootmisest leiab mitmeid näiteid: rõivaese tehakse vastavalt kliendi soovidele valmis tema keha skaneerimisel saadud 3D-kujutise põhjal; mööbel lõigatakse spetsiaalses masinas detailikaupa puitplaadist välja arvutis konstrueeritud kolmemõõtmelise kujutise põhjal. Nutikus väljendub ka materjalide ringlussevõtus: kanga ülejäägid purustatakse, töödeldakse ümber ja müüakse heliisolatsiooniks. Plastpudelid saab jahvatada helvesteks, millest tehakse polüesterkangast, mille abil valmistatakse omakorda fliise või jopesid.

Kas tulevikus võiksime kasutada kangast, millest tehtud rõivad talletaksid energiat? Või hoopis nuti-diivanit, mis teavitaks tugitoolisportlast liikumisvajadusest? Selliste toodete ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks on vaja laia silmaringiga materjaliteadlasi ja -tehnolooge, kes astuvad oma esimesed sammud just materjalitehnoloogia õppekava raames. 

Kes saab sinust pärast lõpetamist?

Õppekava valides tasub meeles pidada, et Eestis oodatakse igal aastal tööle üle 150 uue tootearenduse spetsialisti, tehnoloogi, projektijuhi või kvaliteediinseneri.

Tootearenduse spetsialist mõtleb välja uusi tooteid ning paneb paika nende toorainevajaduse ja omahinna.

Tehnoloog oskab tooteid konstrueerida ning tunneb tootmisprotsessi.

Projektijuht viib läbi toote- või tehnoloogiaarendusprojekte.

Kvaliteedispetsialisti ülesanne on kontrollida ja hinnata materjalide sobivust ja teha kindlaks toodete vastavus ootustele.

Eriala loob head eelduseks õpingujärgseks ettevõtluseks. TalTechi vilistlaste loodud on näiteks moefirma Marimo Fashion .

Kindlasti tasub peale bakalaureusekraadi omandamist edasi õppida puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia magistriõppes - see avab sulle veelgi laiemad karjäärivõimalused, saad tulevikuks äärmiselt vajalikud koostöökontaktid oma valdkonna tipptegijatega nii Eestis kui välismaal, tõuseb palk ning sinu kvalifikatsiooni tase. 

Kas sobib mulle?

Kas sind huvitavad tehnika ja loodusteadused? Materjaliteadus toetub kolmele vaalale: matemaatikale, füüsikale ja keemiale. Samas pole eriala eesmärgiks koolitada kõrgtasemel teoreetikuid, vaid spetsialiste, kes oskavad reaalainetel põhinevaid teadmisi oma igapäevatöös rakendada. Selleks, et projekteerida tooteid ja viia läbi tootmisprotsesse, on tänapäeval vaja tunda ka infotehnoloogiat ja mehhatroonikat.

Kas sind huvitab meid ümbritsev elukeskkond ja võimalus selle seisundit parandada?  Õppekava annab teadmisi meid ümbritsevate materjalide olemusest, ning näitab, kuidas neid valmistada ja kasutada. Samuti omandada teadmisi materjalide keskkonnamõjudest ning teadmisi, kuidas materjale keskkonnasäästlikult toota ja kasutada. 

Kas sa sooviksid mõelda välja uusi asju, millest võiksid saada reaalsed tooted? Me anname materjalidest ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiatest laiapõhjalise ülevaate, mille toel oskad kombineerida oma teadmisi uudseteks toodeteks. Projektipõhine õpe koos tootearenduse ja tootmise juhtimise alustega loovad suurepärased eeldused, et jõuda ideest rakenduseni.

Kui soovid materjalitehnoloogia erialast rohkem teada ning tudengi argipäeva järele proovida, tule meile aastaringselt tudengivarjuks!

Kahtled veel? Kuula podcasti materjalitehnoloogia õppimisest ja sellest, millist kasu tõuseb sellest nii sulle kui ka kogu maailmale. 

Laeb infot...


Inseneriakadeemia logo

Antud õppekava on Inseneriakadeemia fookusõppekava. Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus inseneeria valdkonnas hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja inseneride järelkasvu kindlustamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks. Arendustegevusi viiakse ellu kuni 2029. aastani, täpsemalt saab lugeda inseneriteaduskonna lehelt.

OSZAR »